Algas asi nii:
Veebruar 2004
Auto ostsin 2003 aasta detsembris Wisconsinist, kus ta kohaliku omaniku garaazis viimased 12 aastat oli mind oodanud. Läbisõit on 117500 miili, mis sellisele mootorile pole mingi suurus, kõik iluvidinad-jupid olid ilusti küljes ja auto ise oli ka kenas korras, paaris kohas väikesed roostekahjustused.
Autost endast - 1967 aasta oli Cadillacile esimene kord proovida esivedu ja seda just Eldorado peal. Ta on küll lühem teistest Cadillacidest (561cm), kuid tänu kardaanitunneli puudumisele piisavalt ruumikas ja mahutab vaevata ära 6 inimest. Kuna tegu oli siiski Cadillaciga, siis on tal küljes kõikmõeldavad lisad, viled-tuled, nt. eksootilisematest automaatne lähi-kaugtulede lülitus. Loomulikult ka el. aknad, lukud, kliima, cruise jne jne.
Antud autol on täielikust listist puudu ainult soojendusega esiistmed aga selle vea ma loodan polsterduse käigus likvideerida.
Sellel aastal toodeti Eldoradosid 17 930 tk. Seega pole tegu just kõige haruldasema autoga, kuid mida aeg edasi, seda vähemaks neid jääb...Eestis on tänaseks (jaanuar 2007) veel üks selline mudel - toodi Võru kanti aga mis tast tänaseks saanud on, ei tea.
Kuna plaan on auto vanaauto numbrite alla registreerida, siis tulevikus hakkab ta veerema eestimaad mööda sellisena, nagu ta tehasest välja veeres, mingeid ümberehitusi kavas pole - originaal on kuningas!
Ja et tõin ta puhtalt hobikorras nikerdamiseks, siis erilist kiirust ma tema kallal nokkides üles näidanud pole. Aja jooksul sai auto aatomiteks lammutatud, värv eemaldatud ja hetkel ta ootabki, millal keevitusse/värvimisse minna saab. Esialgne plaan oli ta valmis saada 2006 kevadel - see ajakava hetkel ka püsib ja kui midagi kapitaalset vahele ei tule, saab teda originaalis näha just siis. Ja kuna auto on tehtud sõitmiseks, siis seda ma ka teha kavatsen - lumest lumeni igal juhul.
Juuni 2006
Nii, selle aasta kevad möödas, auto ikka veel garaazis. Esialgne 2006 aasta valmimisplaan on seega ammu möödas. Vahepeal lihtsalt selgus, et talvel ma ei viitsi garaazi kütta, et tööd teha saaks ja laiskuseuss on mul ka küljes. Aga asi on niipalju edenenud, et pool autot on värvija käes, pool istub veel keevitaja laiskuse taga. Et siis uus valmimise aeg - nagu ikka kevadel
Jaanuar 2007
Ja edasi on selline lugu, et peale kahe keevitaja ja ühe värvija pikalt saatmist on asi edenema hakanud. Kuna ükski prohvet pole kuulus omas linnas, siis leidsin mina usina plekimehe hoopis Tartust.
Vahepeal on lahti võetud autost pool jõudnud saada plekihaljaks nagu siin pildil:
ja varsti ootab keret sama saatus.
Eks siis läheb edasi nagu ikka - unetud ööd kibedate silmadega pahteldamist-lihvimist ja värv selga (loodetavasti saab esimese korraga hakkama
).Igatahes on plaan ikka kevadel hakata tükke omavahel poltide-kruvidega kokku keerama, vat see saab olema juba mõnus.
Veebruar 2007
Ei anta vanainimesele rahu, ei anta...
Veebruar on siis läinud tiibade-uste-luukide roosteaukude eemaldamise, keevitamise ja tinatamise tähe all. Üllar on asja ilusti käima saanud ja tänaseks on kõik kere küljest ära käivad tükid happekrundi alla saanud.
Väikseid ussiauke leidus nii tagaluugil, kui ka uksel:
Nende ja muude aukude saatuseks sai välja lõigatud ja tinaga kaetud saada:
Ja nüüd vaatab mulle vastu korralikult krunditud plekkide lasu:
Sellepärast ma pidingi kohe alguses sajatama hakkama - nüüd pole muud, kui karvamüts ja jope selga ning garaazi keret raamilt maha tõstma.
...Järgneb....
[/url]
!
