Coupe Deville 79 (ex lae jutt).

[antoonio]

Nii, praegu võib siis öelda, et ise tehtud hästi tehtud.
Eelmise aasta piduriteema ( http://forum.cadillacclub.ee/viewtopic. ... 822#p12822" onclick="window.open(this.href);return false; ) siis lõpuks läbi.
Käisin täna ülevaatusel ja esimesed pidurid nigu uued ( vahe 3%) tagumised igati toredad ( vahe 8%) ning kässar (vahe 16%) peaks igati korralike näitudega olema. Numbreid pole mõtet panna kuna vist erinevatel punktidel vist vähe teises skaalas olema.
Kässari probla oli vist välja veninud tross. Vana tross tuli kogu keermestiku osa ja veel lisaks keerata enne kui võtma hakkas aga selleks ajaks oli vasak pool juba koomas. Sai tross välja vahetatud ja nüüd tulemused nagu üleval mainitud.
Lihtsalt, selle eelmise aasta tõin sisse kuna töökoda Rakveres, kus sai lastud autot putitada ja klubilastele teada tuntud omanik asja ajamas, kippus kõike hoolsalt vahetama (mis osaliselt oli ka õigustatud) ja lõpuks kiilus trumilte juures kinni (peale kolme nädalat taidlemist ning pidas trumleid süüdlaseks) + auto anti tagasi kooma keeratud piduritega (pidurid kärssasid peale kilomeetrit ja hiljem iga pidurdamine lõppes protektori lihvimisega tagumistelt rehvidelt).
Ehk loo moraal, et peab ise oma valged näpud õliseks tegema kui tahad õiget tulemust saavutada (hetkel siis eestlaslikult endale õlale patsutamas ja well done ütlemas)

[antoonio]

Tundub, et võimlen piduriga nüüd edasi. Seal riia teemas sai mainitud, et asi hakkas imelikku häält tegema ja asi justkui lihtne sest klotsid kipuvad nö kinni jääma. Ehk siis pareamt ei suutnud välja mõelda kui et kässar vist ei lase klotse tagasi. Katse eksitus meetod oli umbes selline, et kiskusin eile asja pulkadeks ning panin asja uuesti kokku kui avastasin et trummlis olev kässari hoob käib vastu klotsi raami ( või kuda iganes seda peenemalt nimetada). Kiskusin asja uuesti pilbasteks ja kontrollisin trossi liikuvust, ei tuvastanud küll miskeid takistusi trossi liikumisel. Küll aga meenus, et uue trossi võrdlemisel vanaga oli uue trossi see osa pikem, mis trumils resideerub kui vanal. Seega küsimus kas see mõni lisasentimeeter selles osas võib probleeme tekitada( et tross pole siiski päris see mis pidanuks)?? Peale kässar peale ning maha laskmist ja trumli eemaldamist kannatas seda hooba käsitsi veel tagasi liigutada.

Igatahes kui piduri tallamine ei mõjunud ratta keerutamisele siis kässari tallamine ja vabastamine tekitas teatava "sahina" (seda siis kui käsitsi keerutatud sai) ning kui keerasin ratast nn tagurpidi suunas ja siis jälle edasi siis korduvate katsete tulemusel kadu see heli enamasti ära. Nu viimane test oli sõidutest ja seda poolpiduses olekus (jätsin pidurid õhutamata ja pidurihoiatus kippus särama nagu tänavavalgustus), siis üks pool oli peale mõningast tiirutamist külm kui antarktika ja probleemne pool soojenes jahedas õhtus ikkagi korralikult.

Ah jaa, mõtted on olnud ka ratta laagri teemal, aga kuna mingeid kõrvalisi helisid senini pole kostnud ning üks katse veel võimalik teha, et kui kässarit üldse peale ei keera, et mis siis toimuma hakkab.

[ain]

kässar maha keerata ja proovida - siis vast teadmine olemas ka.

[Rein]

Ma taplesin Escalade piduriga sama problaga ja vahetasin lõpuks suporti ära ja see aitas. Aga mul oli see kindel, et siidpehmelt ei saanud kolbe liikuma. Kui õhutusnippel lahti ol, siis ei suutnud sõrmedega kolbe sisse vajutada. Teise poole omad jooksid kui siidipidi. Ja see samune ime õrn vastu puutumine tekitas kuumenemist.

[antoonio]

NU tänase päeva teema siis, asi pulkadeks ja mõõtsin selle trumlis oleva trossi pikkuse vabas olekus. Ega vanaga tegele erilist vahet polnudki, küll on vahe vedru pikkuses aga üldpikkus on pea sama.
Teiseks lihvisin selle kässari kangi nurgad ümaramaks et ei jääks mingi nurga taha pidama.
kolmandaks sättisin tähiku vedru selliselt nagu teisel poolel s.t. et pingutushoob toetub kergelt vastu vedru ja laseb tähikul ka tagurpidi kergelt liigelda (iseasi kui hästi välja kukkus).
Pärast ladusin kokku ja kässarit pingutasin pea olematu tugevuseni ehk probleemne pool ei võta üldse teine pool mingil määral. Esimesed 10 minutit sõitu andsid lootust kuid peale pooletunnist veeremist maanteel ja linnas andis tugeva kärsaka ikkagi. Seega paar tundi tühja võimeldud. Krt mõistus otsas hetkel.

[antoonio]

Sai pool ööd arvuti taga vahitud ja ühe jeepi mehe jutt oli kangesti sarnane selle teemaga, mis mul käsil. Ehk siis vahetas klotsid silindrid ja hakkas ülekuumenemise protsess ühel rattal.
Lõpuks lahenes tal asi silindri vahetusega (veelkord) ning nende vedrude vidinate vahetusega. Nu tehtud mõeldud sai ABst sama tellimus tehtud , uus silinder ja vedrudvidinad. Kui hästi läheb saab ehk homme kätte. Ja kui veel paremini läheb siis ehk ka tõehetk.

[antoonio]

Nu ei vedanud, silinder ja vedrumajandus vahetatud, kuid asi läheb jäkulvalt soojaks. Peale umbes poolt tundi oli velje temp. ca 40 kraadi. Viskasin huvi pärast trumlid ümber ja siis läks asi jällegi palavaks kätte.
Ah jaa, kui klotse vaadata siis tagumist (secondary) klotsi lihvitakse ülemisest veerandis alumise kolmandikuni aga seda mitte ühtlaselt vaid kas ühte serva rohkem või keskmine kulumise osa siis täies laiuses. Esimest (primary) saab vähem vatti sellel tagumine serv kuskil ülemisest kolmandikust alumise kolmandikuni.
Testitud veel. Kässar peaaegu maha keeratud. Kui peale vajutada siis trummel loksub ja saaks kangutamisega ka maha kuid samas kui kässar vabastada siis trummel eemaldub ilma mingisuguse takistuseta. Enne ratta alla kruvimist sai töötava mootoriga uljalt pedaali tallatud ning ka see ei mõjunud trumli kättesaadavusele ju need klotsid ikak eemaldusid. Samas polnud nad veel sõiduga viimast setingut omandanud.
Nüüd ei teagi mis veel. 1. kas torustikus on miski sodi, mis töötab "klapina" (tõenäoliselt eeldab torustiku vahetust (ilge jura). 2. pingutus tähik peksab segast, ehk pingutab üle, 3. klotsid on oma kuju pidava kuumaga muutnud (ebaühtlane kulumine) ja sellega siis punkt kaks läheb lolliks.

Võibolla viitsin siis populaarteadusliku katse huvides tõstan kogu krempli ühelt poolt teisele (v.a. silindri ja tähiku, viimast lihtsalt ei saa ümber tõsta, kuigi probleemi ellimineerimiseks sobiks kenasti kuna pingutamise asemel kruviks ta pidureid hoopis maha) ja vaatan mis siis juhtuma hakkab.

[Rein]

Suht nõme küsimus, aga kas rattalaager ei loksu?

[antoonio]

Suht nõme küsimus, aga kas rattalaager ei loksu?

kui aus olla siis mõlemal pool on mingi miniaturne loks, samas mingeid "huvitavaid" helisid ei kostu. KOrduvalt aken lahti sõidetud et kuulata kas mingit imelikku häält tuleb, ei tule. Ja peale kuumaks minemist ja trumli eemaldamist on alati üksjagu klotsitolmu trumlis olnud. Nu tegelt ega seda lõpuni välistada ei saa muidugi.

Ja nagu riias käimisel tegin, kruvisin tähiku maha siis oli asi pikalt absoluutselt jahe kuni hetkeni kuni tähik end jälle peale kruvis (ehk mingi õhtu sai linnas tiirutatud ja pidurdamist oli üksjagu kuid siis ei kuumenenud ta kuhugi).

Vaatan, kas viskan täna pooled ümber või teen laisema variandi ja panen tähiku valepidi paika. Homme tahaks ilma kärssava pidurita lõnuasse liikuda.

[Rein]

Selge, siis ikka nu... ib see peale pingutus. Aga nüüd siis küsimus, et millest ta selle nii lõpuni peale kruvimise saab. No ei suuda välja mõelda, mis autoga oli see peale kruvimise teema, koos selle kuramuse kammi moodi tallaga, võimalik, et Peugeot 205, aga vaata, seda kokkulapitud süsteemi ja liiguta neid tilu lilusid nii, nagu peaks see peale pingutamine käima, et millest ta saab selle pingutus jõu, et lõpuks üle keerab.

[antoonio]

nu seal on üks kang mis siis kruvib tähikut kui sõita tagurpidi ja pidurdada (nu siis lohistatakse kogu kremplit kaasa ning sellega seoses kukub kang siis seda tähikut kruvima).Iga pidurdamisega pisut peale.

Tekkis mõte, et võiks proovida kuidas klotsid trumlisse sobivad (see imelik kulumine, mida ennist mainisin). Lihtsalt et kui klots loperduseks osutub (silmajärgi pole suurt häda midagi), et järsku sealt algab kala.

Lähen võimlen tunnike paar nüüd.

[antoonio]

Nu võimlesin. Parempoolne kraam nii palju kui võimalik läks vasakule ja vastupidi. Peamiselt tähendas see seda, et klotsid ja kässari klotsidevaheline miski kang/pulk.
Trumlid vahetasid juba eile asukohta.
Tulemus, nüüd kuumeneb vasak pool üles. Ainuke mõistlik seletus minupoolt oleks,et klotsid on kogu kurja juur, mis moodi pole aga õrna aimugi.
Edit: üks huvitav nähtus kaasnes kah, sai korra ka pidureid õhutatud, törts vedelikku peale ja mingi aja sõidu järel vajus paar korda piduripedaal lihtsalt põhja. Samas piduri hoiatustuli põlema küll ei hakanud nagu varasematel juhtudel olnud.

[antoonio]

Nu nii, aega vahepeal edasi läind ja koma teist juhtunud.
Sai võimeldud jällegi, et lõunasse liikumiseks vähegi mugav oleks, ehk siis vasaku poole tähik tagurpidi keeratud. Üllatus üllatus ei mõjunud seegi. Sai juba enne vägeva risti korra ratas alt kangutatud. Aga ega seegi toiminud, kuni väimelani välja asi nigu sauna keris ja nii ka laupäev pühapäev otsa. Piduripedaal oli üldse kummaline , mingi osa vajutamisest läks ok siis käis nõks ja siis juba pidurid toimetasid. Tagasi lõunast tulles käis pedaal veel hetkeks tühjalt ringi.
Eile sai siis uued klotsid soetatud. Visuaalne lähenemine viitas, et tegu on teise firma tootega. Vana paari klotsi osa oli ca 3mm kitsam kui uutel samas raami laius tundus sama olevat ehk siis vanadel oli pisike riba metalli ilma klotsi katteta. Ka nn raami osas oli pisut erinevust, ei midagi suurt kuid mine tea.
Eilne ca 20 min test oli igatahes lootustandev, mõlemad pooled aimatavalt soojad kuid velgi see veel ei mõjutanud (enne oli juba velg tuline kui kurat). Täna sai ca tunnike piinatud. Seisma jääb kui kännu taha, pedaal funktsioneerib ka loogiliselt ja mis kõikse tähtsam, auto minekus on kergust nagu vanadel headel aegadel. Ei mäletagi millal viimati seda tunda oli. Ju see krdi klotsimajandus on algusest peale (s.t. kui need alla kruviti eelmine aasta) olnud suuremaks piduriks kui ette nähtud.
Aga et päris kindel olla kuidas need klotsid töötavad siis käin vist kuskil teh punktis ja lasen seal üle mõõta, mis ja kuidas.

[ain]

pane siis see mark ka, mis enne allakurja juureks oli - teab hoiduda...

[antoonio]

Sellega pisut raske, kuna need kruviti alla Aivo firmas. Ainuke markeering klotsidel on NB 462 FF01.

Uued on Quality Brand toode, karbil sihuke kiri ja ka ABst küsisin üle.