Cadillac Club Estonia

ehehee

No mis se üks läti pol ikka loeb, meil ju Pärnu kandis kaaperdas ju terve ekipaaz rekkasid.

Washington, metroojaam ühel külmal jaanuari hommikul 2007. Üks mees mängib viiulil Bachi kuut lugu umbes 45 min. Selle aja jooksul läbib seda jaama umbes 2 tuhat inimest, enamus neist läheb tööle.

3 minuti möödudes üks keskealine mees märkab, et keegi muusik mängib. Ta aeglustab sammu aga siis kiirustab edasi.

4 min hiljem:

Viiuldaja saab oma esimese dollari: üks naine viskab selle ta mütsi ja jätkab peatumatult oma teed.

6 min hiljem:

Üks noor mees nõjatub seina vastu ja kuulab teda, siis vaatab oma kella ja alustab edasiminekut.

10 min hiljem:

3-a poiss peatub, aga ema tõmbab teda kiirustades edasi. Laps peatud jälle, et viiuldajat vaadata, aga ema tõmbab teda kõvasti ja laps jätkab kõndimist, pöörates kogu aeg oma pead. See kordub mitu korda teiste lastega. Iga lapsevanem, ilma erantita, sunnib oma lapsi kiiresti edasi minema.

45 min:

muusik mängib katkestamatult. Ainult 6 inimest on seisatanud, kuulanud lühikest aega. Umbes 20 inimest andis raha, aga jätkas kõndimist oma endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit.

1 tund:

Ta lõpetab mängimise ja vaikus võtab maad. Mitte keegi ei märka. Keegi ei aplodeeri. Pole mitte mingit reaktsiooni.

Keegi ei teadnud seda, et mängija oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis iganes kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 milj. dollarit. Kaks päeva varem oli Joshua Belli kontsert Bostoni teatris välja müüdud, koht maksis 100 dollarit.

See on tõsilugu. Joshua Bell mängis inkognito metroojaamas, see oli organiseeritud Washington Post'i poolt osana sotsiaalsest eksperimendist ' Märkamine, maitse ja prioriteedid'. Tõusis küsimus: kas me märkame ilu tavalises kohas mitte mingil erilisel kellaajal? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kas me tunneme ära andekuse mitteoodatud kontekstis?

Üks võimalik kokkuvõte, mis sellest katsest võiks tuleneda, oleks järgmine: kui meil ei ole aega momendiks, et peatuda ja kuulata ühte maailma parimat muusikut, kes mängib parimat muusikat, mis kunagi on kirjutatud, ühel parimal pillil, mis iganes on valmistatud... kui palju teisi asju meil märkamata jääb?

Ain kle, sa fännad Jeebikut ka, järsku tead, kas mõni Jeebu disainer on ülejala Fordi jooksnud?
http://www.landrover.ee/foorum/viewtopic.php?t=2834" onclick="window.open(this.href);return false;

ma ei imestaks, kui Chryslerist kõik ära jooksevad

hmmm...miks

Minumeelest viimasel lehel ´54 aasta masin näeb niimoodi nagu ta seal on iseäranis lahe välja! Et kui tehnika korras siis oleks sellise väljanägemisega eriti ülbe..rooste on niiöelda ilusti roostetanud.

või siis selline

Äärmiselt asjalik stiil kurat...ükskord, kui ma pokkeris hea võidu koju toon , siis soetan endale justnimelt seda stiili masina...viimasel ajal on 50ndate Bel Air koldedal kombel meeldima hakanud ja sellele sobiks sihuke välimus nagu rusikas silmaauku. Sellisega eestis arvele poleks probleem saada? No mitte et ma nüüd jube õudne omanik oleks, aga nii üldiselt..

kui ma leian võimaluse, kuidas enda oma selliseks saada et ei peaks 30 aastat ootama, siis teen proovi - mingi põhivärv võiks olla, mis passi kantaks

Ohoo...see on küll pagana huvitav mõte. Oleksid Eestis esimene sellise omanik? Aaa...ei oleks, mul maal naabrimehel on juba selline 412 olemas...see rõõm jääb ära, aga lahe oleks sellegipoolest


Edit: A mis tehnoloogiat vanad kasutavad? Sellist asja on mujal ikka aegajalt näha..

ma arvan, et neil on see 30+ aastat ootamise tehnika :finger
uurin sealtkandi hot rodi meestelt just seda

Ok..on sellel stiilil miski nimetus kah? See pole selle Rat Rodi miskisugune vorm?