Re: Usa2016
Posted: 01 Apr 2016, 23:32
31.03.16
Omiku oli soe, isegi väga. Tänu sellele segistile vannioas sai meenutatud pisut oma mälestusi f to c skaalal.
Ammusest kooliajast on meeles ( tempel mällu igaveseks) et 50F = 10 C. Edasi läheb kirvemeetodil 20F=11C või vahelduva eduga alates 50f annab iga järgnev 10F-i kord kuus siis viis C-d.
Kusagil toimub korrektsioon aga eks see ole juba selline temperatuur kus parasBBQga tegeleda.
See oli siis üldharivaks vahepalaks.
Kellal seisis 75effi ja tõusis. Selles Huntsvilli külakeses oli kohe I45ääres vangla (lisaks on seal ka vanglamuuseum ja kodanik Sam Houstoni kodukoht) , mille asukad olid õue tervislikke minuteid veetma saadetud. Need kodanikud olid valged neegrid sest minu tönts silm ei näinud muud kui valgetes kostüümides tumedaid tegelasi.
Btw: kui teeääres on silt, mis keelab hääletajate pealekorjamise siis tähendb see vangla olemasolu piirkonnas.
Paarkümmend miili kulgetud oli kohustuslik kohvipeatus. Autost väljutudes oli ilm veel palavam.
Kohvi käes ja edasi. Varsti läkski liiklus tihedamaks, ja põhimõtteliselt alga Houston oma agulitega. Vahetult enne tollroadile keeramist, mis lennujaama viis sai auto kraeni tangitud (ehk renditingimus full to full vaja täita), tanklas oli maas hunnik raha. Ehk peotäis ühesendiseid, millised ma üles korjasin ja nende kallal siis rahapesu toimetasin, otseses mõttes.
Varsti oligi autosõit läbi, Avise tibi vaatas läbituid miile ja pidi vajalikuks mainida, et te olete ikka suured rändajad jne, ühesõnaga väike tore vestlus tuli sellest.
Järgnevalt sai end sätitud BA leti äärde. Oleks võinud ka pisut hiljem tulla aga ca 45 mintsa sai passitud enne kui seal tööpäev algas. Eelmine õhtu oli check in tehtud seega ainult pagasist vaja lahti saada ning selle järjekorra esimeseks sai end sätitud.
Oli hää, sest see oli elupikim check in, mis kestis 35 minutit, tänu sellele et britid olid oma süsteemi uuendanud. Alustuseks said kohvrid-kotid külge!sildid heavy 23 kg. No selle nimel sai ka vaeva nähtud eelmine õhtu ning lisakilod paigutatud seljakottidesse.
Pealemseda sildistamist jooksis asi kinni. Üks üleliigne kott jooksutas süsteemi kokku ning lõppeks lahenes asi umbes sedasi, et naesterahvas leti taga helistqas kuhugi kus korraldajaonu siis väljutus ühest dimensioonist ja sisenes teise, kus asjad ära norraldas ning saadud info järgi sai siis korraldajatädi need andmed counteris lõpuks välja prinditud. Selle madistamise käigus aga lõppeks keegi lisapagasi eest raha ei küsinud. Me ei pakkunud seda kah mis tähendas, et kolmas aasta jutti on lisapagas tasuta sõitnud. Eelmised kaks korda oli lufthansa, kes kord streikis ja siis rämedalt hilines. Hää seegi, ca 100 jänkirubl jälle kokkuhoitud.
Edasi muud polnudki kui ühel hetkel lennukisse kobida, ca 9tundi kuniks Londonisse laekuda. Siis about kolm tunid seal passida ning siis Helsinkisse startida. Nii nagu üllatav oli minnes, et üle lahe viidi reaktiiviga siis, nüüd Helsinkisse toodi A350ga, ehk siis viimase uue Airbusi kaugliinidele mõeldud lennukiga. Polnud vigu, täitsa kobe aparaat. Salongis möllas ambilight valgustus, ekraanid meelelahutuseks suuremad kui senini nähtud. Kõrvaklappide auk oli viidud ekraani kõrvale, mis iseenesest igati adekvaatne. Istusingi oma klappide pulga!juppideks sest ei viitsinud neid käetoe seest eraldada. Ka üks lisafeatuur ökoklassis oli juures sellega, et kui seljatuge liigutad, liigub ka istmepõhi ning jalaruumi on kah täitsa adekvaatselt. Seega on minu kerel puudu veel A340 ja bojeng 787 kogemus, mis puudutab kaugsõidu aeroplaane.
Helsinkis oli ca tunnike teemaks ning varsti vaataski Kilulinn vastu.
Sellega saigi seekordne sõit läbi.
Ps. Jätkuvalt, mida lähemale Eestile jõuad seda nukramaks ja sorrry nõmedamaks see kaader muutub, kellega lennumassinas koos olla.
pps. Enne rakveret oli muidugi võimalus näha idiootide kokkutulekut, mis seisnes selles, et lambakari oli ühe käru parkinud ühele poole teed, teise väikese nihkega teiselepoole ning vahepealses alas käis mingi maooride sõjatantsu meenutav trampimine ümber üksiku õllepudeli. Naiss, kohalik bränd olemas.
Ppps. Kodus selgus, et kogu pagas on läbi tuhnitud, kleepse ega tutvustavat paberit polnud nagu eelmine kord friscosttulles, küll aga oli ühe kohvri tõmblukk (taskul) osaliselt eraldunud õmblustest. Kas läbituhnimise korraldas TSA ( all luggage is subject to search nagu sildid jänkistanis teavitavad) või korraldas selle mõni salajane eraorganisatsioon lennujaamas jääb teadmata. Midagi vist jalutama pole läinud.
Nb. Miski kokkuvõtva sõna panen kah miski hetk kirja.
Omiku oli soe, isegi väga. Tänu sellele segistile vannioas sai meenutatud pisut oma mälestusi f to c skaalal.
Ammusest kooliajast on meeles ( tempel mällu igaveseks) et 50F = 10 C. Edasi läheb kirvemeetodil 20F=11C või vahelduva eduga alates 50f annab iga järgnev 10F-i kord kuus siis viis C-d.
Kusagil toimub korrektsioon aga eks see ole juba selline temperatuur kus parasBBQga tegeleda.
See oli siis üldharivaks vahepalaks.
Kellal seisis 75effi ja tõusis. Selles Huntsvilli külakeses oli kohe I45ääres vangla (lisaks on seal ka vanglamuuseum ja kodanik Sam Houstoni kodukoht) , mille asukad olid õue tervislikke minuteid veetma saadetud. Need kodanikud olid valged neegrid sest minu tönts silm ei näinud muud kui valgetes kostüümides tumedaid tegelasi.
Btw: kui teeääres on silt, mis keelab hääletajate pealekorjamise siis tähendb see vangla olemasolu piirkonnas.
Paarkümmend miili kulgetud oli kohustuslik kohvipeatus. Autost väljutudes oli ilm veel palavam.
Kohvi käes ja edasi. Varsti läkski liiklus tihedamaks, ja põhimõtteliselt alga Houston oma agulitega. Vahetult enne tollroadile keeramist, mis lennujaama viis sai auto kraeni tangitud (ehk renditingimus full to full vaja täita), tanklas oli maas hunnik raha. Ehk peotäis ühesendiseid, millised ma üles korjasin ja nende kallal siis rahapesu toimetasin, otseses mõttes.
Varsti oligi autosõit läbi, Avise tibi vaatas läbituid miile ja pidi vajalikuks mainida, et te olete ikka suured rändajad jne, ühesõnaga väike tore vestlus tuli sellest.
Järgnevalt sai end sätitud BA leti äärde. Oleks võinud ka pisut hiljem tulla aga ca 45 mintsa sai passitud enne kui seal tööpäev algas. Eelmine õhtu oli check in tehtud seega ainult pagasist vaja lahti saada ning selle järjekorra esimeseks sai end sätitud.
Oli hää, sest see oli elupikim check in, mis kestis 35 minutit, tänu sellele et britid olid oma süsteemi uuendanud. Alustuseks said kohvrid-kotid külge!sildid heavy 23 kg. No selle nimel sai ka vaeva nähtud eelmine õhtu ning lisakilod paigutatud seljakottidesse.
Pealemseda sildistamist jooksis asi kinni. Üks üleliigne kott jooksutas süsteemi kokku ning lõppeks lahenes asi umbes sedasi, et naesterahvas leti taga helistqas kuhugi kus korraldajaonu siis väljutus ühest dimensioonist ja sisenes teise, kus asjad ära norraldas ning saadud info järgi sai siis korraldajatädi need andmed counteris lõpuks välja prinditud. Selle madistamise käigus aga lõppeks keegi lisapagasi eest raha ei küsinud. Me ei pakkunud seda kah mis tähendas, et kolmas aasta jutti on lisapagas tasuta sõitnud. Eelmised kaks korda oli lufthansa, kes kord streikis ja siis rämedalt hilines. Hää seegi, ca 100 jänkirubl jälle kokkuhoitud.
Edasi muud polnudki kui ühel hetkel lennukisse kobida, ca 9tundi kuniks Londonisse laekuda. Siis about kolm tunid seal passida ning siis Helsinkisse startida. Nii nagu üllatav oli minnes, et üle lahe viidi reaktiiviga siis, nüüd Helsinkisse toodi A350ga, ehk siis viimase uue Airbusi kaugliinidele mõeldud lennukiga. Polnud vigu, täitsa kobe aparaat. Salongis möllas ambilight valgustus, ekraanid meelelahutuseks suuremad kui senini nähtud. Kõrvaklappide auk oli viidud ekraani kõrvale, mis iseenesest igati adekvaatne. Istusingi oma klappide pulga!juppideks sest ei viitsinud neid käetoe seest eraldada. Ka üks lisafeatuur ökoklassis oli juures sellega, et kui seljatuge liigutad, liigub ka istmepõhi ning jalaruumi on kah täitsa adekvaatselt. Seega on minu kerel puudu veel A340 ja bojeng 787 kogemus, mis puudutab kaugsõidu aeroplaane.
Helsinkis oli ca tunnike teemaks ning varsti vaataski Kilulinn vastu.
Sellega saigi seekordne sõit läbi.
Ps. Jätkuvalt, mida lähemale Eestile jõuad seda nukramaks ja sorrry nõmedamaks see kaader muutub, kellega lennumassinas koos olla.
pps. Enne rakveret oli muidugi võimalus näha idiootide kokkutulekut, mis seisnes selles, et lambakari oli ühe käru parkinud ühele poole teed, teise väikese nihkega teiselepoole ning vahepealses alas käis mingi maooride sõjatantsu meenutav trampimine ümber üksiku õllepudeli. Naiss, kohalik bränd olemas.
Ppps. Kodus selgus, et kogu pagas on läbi tuhnitud, kleepse ega tutvustavat paberit polnud nagu eelmine kord friscosttulles, küll aga oli ühe kohvri tõmblukk (taskul) osaliselt eraldunud õmblustest. Kas läbituhnimise korraldas TSA ( all luggage is subject to search nagu sildid jänkistanis teavitavad) või korraldas selle mõni salajane eraorganisatsioon lennujaamas jääb teadmata. Midagi vist jalutama pole läinud.
Nb. Miski kokkuvõtva sõna panen kah miski hetk kirja.