Siinkohal ulatas abikäe Leedu autopood kodanik Auriku isikus.
Tehtud-mõeldud, nagu eesti inimesele kohane, istusin bussi (külm sealaut, ära kunagi bussiga reisi), mis Haapsallu takso-Indreku juurde viis ning sealt kruisasime lumetuisus Kaunasesse. Kohal olime nii 1 ajal öösel, külastasime imemõnusat betoonitehast, kuhu gps meid algatuseks juhatas. Siis ikka leidsime poe üles, autot seal kuskil polnud nojah, eks siis hotelli ja magama. Tee peal oligi miskine imelik auk, kus 600 eesti raha eest mehepojad magada said. Järgmisel hommikul siis sai temp ära tehtud ja eilseks õhtuks olin siis uue aparaadiga tagasi.
Tegu 2002 DHS mudeliga, millel kang rooli küljes (null keskkonsooli) ja lisaks kõige pehmem vedrustus (FE1).
Läbi on sõitnud vaevased 128 000 kilomeetrit ja enamik asju ka toimib.
Täna sai targu vedelikud/filtrid ära vahetet (aitäh Martin bensiiniabi eest) ja asi üle loksutet. 2 rooliotsa, stabikapuksid ja lekkiv klaasivee paak pole just palju paha

Kohalik Siga-Elmars mõistagi oli klaasivedeliku asemel vett paaki kallanud mis teadupärast miinuskraadidega suht sitkeks muutub.
Mis muud, hakkan juba aparaadiga harjuma, täitsa mugav on

Lisadest pole ainult katuseluuki, öövaatlusseadet (Night Vision) ja automaatselt keha järgi vormuvaid istmeid, seeeest on aga vapustavad tagaakende kardinad (teate küll neid mõmmikunägudega rõvedusi - umbes samasugused)
Peissaaz porise Kaunase taustal: