Mõtlesin, et nohh..kaks valget on juba olnud, et peab ikka kolmanda ka soetama. Viimase hetke otsus ja väike nostalgiateema kah. Tegemist on Mauri vana ratsuga, mis oli vahepeal maha müüdud Rakvere kanti. Läksin teda siis üle vaatama, aga kohale jõudes oli sekundiga selge, et selle masina peab sealt ruttu ära päästma. Väga õnnetult vedeles tühja rehviga maja ees. Sisu oli räpane, igast sodi täis ja üldse kurb vaadata. Mauri käest uurisin enne, et mis seisud ta auto edasi müüs. Sain sealt piisavalt infot ja lootsin, et aastaga pole vast jõutud veel midagi väga nässu keerata seal. Aga oleks võinud, vabalt. Omaniku sõnul sai ta auto ühe koliseva puksiga esisillas ja et see pidi siiani kolisema. Khmm..aastaga ei jõutud seda vahetada veel nähtavasti
Millelegi omanik vastata ei osanud, kõik oli selline lamp. Mulje jäi selline, et masin on kõvatamiseks ostetud, et semud vaataksid, et ooo..Cadillac..ooo. Anyways, vaatasin kiirelt mootori töötamise, käiguvahetused ja muud elementaarse üle, maksin raha ära ja tulin tulema. Selgus, et sooja mootoriga tühipöördel roolivõim ei toimeta. Seda ma omanikult ei kuulnud. Arvan, et pump on õhtal. See selleks, ei ole üle mõistuse kallis asi kah. Kundepoolne aken ei lähe iseseisvalt kinni ilusti. Katuseluuk on olemas, aga juhtpaneel on pardatsokis ja pole sellesse veel süvenenud. Ei tööta ühesõnaga. Esisillas on tänaseks selline olukord, et seal vist ei ole ühtegi asja enam, mis ei koliseks. Viin masina Karoli kätte järgmine nädal ja lasen seal pakilisemad asjad ära teha, et suve lõpuni sõita saaks. Peale seda otsustan, mis edasi temaga. Sisu on kulunud ja lääbakas igatepidi, sinine õnneks ka. Tegin peale äratoomist korraliku pesu väljast ja seest, sai lõpuks rahuldav täitsa. Kartsin seda sinist rohkem, kui väärt oli. Sõites ja sees olles imekombel nagu ei häirigi. Tegelt olen rahul hetkel, sest ma ei maksnud ka ta eest peaaegu mitte midagi, tänu sellele saab nii mõnegi vea lihtsamini andeks antud. Selline poolenisti päästeoperatsioon oli, aga arvan, et 3-4 kuuga on masin korralikus konditsioonis jälle. Polegi sellises olukorras masinat enne veel elus ostnud, täitsa huvitav on hakata jälle elu sisse puhuma millelegi. Pluss, et ma usun, et Guinessi rekordid võtavad varsti ühendust ja saan kõige rohkem valgeid DeVille omanud eestlase auhinna.