Vol 5
EDIT: omik algas jälle starbucksist kohvi toomisega ning hiljem peale check outi väike sigaret kasiinos ja raha masinasse ka pisut topitud. Naine teenis selle istumisega nii palju, et võib üsna kindel olla, et eeelarve sai nulli viidud s.t. miinust ei tekkinud :D.
Nu teisipäeva omik viis siis Philly poole. Tee algas sama moodi nagu sai sinna lennujaama mindud, seega hoiatused kilpkonnade võimaliku rände osas jms. Pmst AC expy, mis tasuline, asemel sai valitud paralleelselt kulgev tee. Hea rahulik ja mündid jäid taskusse. Eelmine õhtu sai kogemata sellele tasulisele teele mindud ja kohe tasku müntidest lagedaks ka. Ei olnud mingeid erilisi sündmusi sel teel ja lõppeks sai Philly külje alla jõutud. Googel üakkus nüüd suurt ringi põhja, et raha mitte maksta aga kuna päris mitu silda oli valikus siis üks neist ehk peamine sisenemistee sai valitud. Krdi guugel, keegi münti ei küsinud ja nii sai Philly pinnale jõutud.
Linnaga oli ainult üks plaan, Rocky Balboa
(muide sel nädalal see seriaal tv6s nähtav).
Peale silla ületust sai korra peatus tehtud tänava ääres, et paremini aru saad kuhu poole liikuda. No üldiselt tundus asi lihtne v.a. see, et info valguses, kus üks tähtsamat sorti eesti asju mikide juures ajav tegelane oli seal ka käinud ning parkinud kuhugi Kunstimuuseumi vahetusse lähedusse (seal see kuju asub). Peale visiiti aga oli sunnitud tunnistama fakti, et oops, autol aken katki ja osad asjad on omapea linna peale laiama läinud.
No, sai võetud siis plaani, et paneme auto kuhugi parkimismajja ja liigume jala siis pisut. No väike tiir ja kunstimuuseum juba käega katsuda aga krt ühtki autode majutust ei ole. Sai pisut veel liigutud ja lõppeks hoopis üks plats tasuline ja kodanikuga puha leitud kuhu auto jätsime. See aga tähendas, et ca kilomeeter plussiga vaja jalutada, mis iseenesest polnud probleem, ilm oli ilus ja sai ühtlasi ka linna natuke näha. PS: kes tahab võib juutjuubist vaadata, mis kant see philly on, vähemalt äärelinnad on paras peldik ja sinna alla läheb ka Baltimore. Kesklinn aga suht ilus ja tore, nagu ikka mikide suuremate linnade keskpunktid. Eks igast kaader hoitakse või püütakse hoida turistide silma alt eemal.
No sai siis jõutud kunstimuuseumi juurde ja Rocky asus paremal pool treppe, kohe alguses. Filmis toimus kuju avamine üleval platsil. No kohustuslik abistav
oli kohe valimis pildistamise teenust pakkuma, aga kohe kindlasti sobiliku annetuse eest, millest teavitati hiljem. Olles selliste lahendustega kursis sai fotosessioon omavahenditega tehtud ja vajalik umbkeelsus näole manatud. Küll aga osad pesakonnad olid varmad seda teenust kasutama.
Peale seda siis jalutasin trepist üles, 72 astet olid omal kohal nagu lubatud ning üleval oli siis kuju asemel ainult Rocki jalajäljed pronksi valatud ning tänavaga liidetud. Ülevalt avanes ilus vaade linnale, mida võib ka filmis näha.
Peale seda sai liigutud linna poole ja just avanenud vaate suunas. Esmalt oli üks päris äge kuju -purskaev, mis osutus Washingtoni nimeliseks. Seal pakkus üks valge ja reisija olemusega inime pildistamise teenust ja tõenäoliselt oli see mündivaba pakkumine aga ei võtnud ka sellest vedu. Peale seda monumenti oli parkla ja seal oli näha teatavat aktiviteeti. Üks kohalik miilits sebis ning pesakond pisut kurbade nägudega vaatas kuidas nende auto ümber toimetati. Tundus tuttav case olevat, aken autol katki ja mingi kogus isiklikke asju olid oma teed linna peale lahkunud. Seega, kui satute sinna siis see parkla jätke heaga vahele, oli teine tühja võitu samas ki tänavad olid kinni pargitud, ju peale turisti keegi seda ei kasuta ning valvsad ning saamahimulised silmapaarid ootavad teie lahkumist turvalisse kaugusesse, et teie varast teatav osa endale inkrimineerida.
Nüüd algas Benjamin Fraknlini parkway, mis iseenesest päris tore, sest mõlemal pool tänavat vist kogu maailma riikide lipud koos nimetustega. Muide need lipud olid seal juba Rocky filmi tegemise aegu nagu teleekraanilt sai tähele pandud. Mis iganes taust sellel ei ole on see juba pikaajaline teema.
Sai mõnuledes kulgetud kuni pea tänava teises otsas, enne kui kõrgemat sorti majad hakkasid jäi üks kohvikulaadne asutus silma kus siis väike kohvi ja mingi magus asi konsumeeritud. Päris chill olemine oli. Sealt edasi sai mindud ja ühtäkki mingi seltskonnaga lähestikku satutud falgusfoori taga. Krt, soomlased. No ei saa ilma nendeta rsk.
Ei hakanud mingeid sõprussidemeid looma ja kulgesime omasoodu edasi kuniks parkla vastu tuli ja auto oma valdusesse puutumatul kujul saadud. No nüüd oli vaja linnast minema ja lasin end googlil siis juatada. No algus oli kena, kunstimuusemi külje alt jälle mööda ja nii edasi. Mingi kahtlase nimega jõgi oli seal, millest üle vaja saada. Sai liigutud pikalt jõe kallast mööda ja ... valisin vale koha sillale pööramiseks. Sai atutud mingisse kanjonit meenutavasse kohta kus kõik sõitsid suht kiirelt ja tagasipöörde võimalus null. No lõppeks saabs mingi rist ja siis teine ning peaaegu kellegi hoovis sai tagasi pööratud, et kogu see tee uuesti läbida. Onnestus ka jõest kuivalt üle saada ja siis pikk sirge, et linnast välja. Ilge molutamine, pmst punases laines kulgedes aeg tiksus aga miile eriti ei kogunenud.
Praegu saab tunnistada, et sõitsin mingeid lambi teid pidi teadmata kuhu õhtuks välja jõuame. Kuna kaarti lugesin ma ise siis iga kohtu kuhu sattuda oi õige :D. Pmst tee nr 30 oli esialgu sihikul. Mingi hetk tekkis söögi järele vajadus ning sai siis otsitud miskit. Algselt pakkus google üht Dinerit aga see tundus kuidagi inimtühi seega sai miski Applebee sarnane asi leitud.
Seekord oli kõik vinks vonks ja mingeid IHOPi sarnast molutamist ei toimunud. Juhatati lauda ning saabus ettekandja, kes mees
. Igati tore tegelane aga mingid tikid küljes. Juttu alustas rahulikult aga ühel hetkel hakkas koha peal tammuma ja kõikuma
. Aga noh see oli tühitähi erinevalt IHOPi keskmise suurusega noortest
vaalades, kes midagi ei teinud. Muide see kohvik, kus Phillys sai kohvi võetud oli leti taga vanemat sorti
naine, kes oli ütlemata muhe tegelane.
Söödud, joodud ja hiljem kustud ka lasime sealt lipet ning kulgesime siis lubatud kiiruse piires läände. Pmst passisin momenti millal nina lõunasse keerata. Liiga vara ei tahtnud, sest Baltimore polnud plaanis väisata aga iga krdi teejup lõunasse tahtis vägisi seda teha. No sõitsime ja hakkas juba hämarduma kui ühtäki läks lõbusaks. Amishid ilmusid välja oma kaarikute ja tõldadega. Mingi hetk hiljem tekkis arutelu, kas nad ka ratastega sõidavad või ainult kaarikutega ja siis vuhises vastu noobli tõuksiga kodanik. Seega mingid rattad neil lisaks kaarikutele on veel kasutusel. Pealegi, oskavad nad oma tõuksid ja kaarikud ilust laternatega varustada, nii et nad hämaruses-pimedas on ilusti eraldatavad.
Nu mingi koha peal sai peatus tehtud, mis meenutas rest aread, ja vaatasin siis lähikonna öömajasid. Sai valitud koht nimega Frederick, mis enam kaugel ka polnud. Tegin bronni ära ja sai edasi liigutud. Öömaja pakkuja oli Country inn, mis igati noobel v.a. see, et krdi külmik tekitas korralikku lärmi. Hommikusöök aga oli mikide mõistes igati korralik, nii, et polnud väga põhjust nuriseda ühe tohlakast külmiku üle.
to be continued...