Sai ühel pühapäevasel päeval õlleklaasi taga otsustatud, et hirmasasti on ka igapäeva liikuriks tarvis Cadillac´i. Mõeldud tehtud. Tegu 4,9 liitrise valget värvi massinaga aastast 1995. Kilumeetrid ees 335000. Nüüdseks siis auto läbi tõsise kadalipu arvel ja ka Tallinnas. nats lähemalt siis juhtumistest. Esimene üritus Võrust Tallinna jõuda lõppes Tartus, kus roolivõimendi otsaratas võttis kätte ja lihtsalt lahkus võlli otsast. Ei jäänud muud üle kui auto sinna jätta ise teise transpordiga Tallinna. Sai siis tellitud uus pump ja ratas. Siinkohal palju tänu ja sügav kummardus härra DevilDevillele, kes oli igati valmis tellimisel ja õiglaste hindade kauplemisel. Kahe nädala pärast uus üritus. Jõudsin paduvihmas reede õhtuks Tartusse, et uus asi külge kruvida. Kes ikka vihma käes viitsib teha, mõtlesin et panen auto käima ja sõidan töökotta. Kus sa sellega, ketrab ketrab ja käima ei lähe. Ei jäänud muud üle, läksin Võrru ja lupäeva hommikul vapralt tagasi auto juures, aga seekord tulin treileriga. Lihtsalt igaks juhuks mõtlesin, et proovin ja nagu kiuste kohe poolest pöördest käis. Süda rõõmu täis, asusin õhinal kohe pumpa vahetama. Uus pump ja rihm peal. Mõtetes juba maanteel sooja sauna poole, aga kus kurat, jälle ei käivitu. Ega jäänud muud üle kui treila peale ja Võrru sõbra töökotta. Ennetavalt olin juba tellinud küünlad, jagajakaane, rootori. Jälle kummardus DevilDevillele. Tegin kiire küünalde vahetuse ja asi korras, peale seda pole käivitamisega probleeme olnud. Aga see ei tähendanud veel lõppu, saaga jätkub. Mootor töötab ilusti aga salongi mitte grammigi sooja ei tule. Kiire kontroll ja ei saagi ju tulla kui salongi radikas süsteemist välja ühendatud. Uus radikas pidi olema kohe töökojast võtta, aga no ei lednud kusagilt.Võtsin radika maha, plastmassist otsa vann lõhki. Sulatasin ja liimisin, kergel survestamisel isegi läbi ei mullitanud. Läks seesama veel laupäeva õhtal külge tagasi, et oleks hea soe Tallinna kulgeda. Ja loomulikult pühapäeva hommikul leidsime uue radika ka üles, mis siis sai eile juba siin tallinnas külge keeratud. Pühapäeval jägmine katsumus, kojameeste vahetus, siin kohal kummardus Ainile, kes oli hüvanõuga abiks. Aga mis kasu uutest kojameestes, kui kojamehed ei toimi. Selle muidugi avastasin alles poolel teel. Aga see lahenes peaaegu iseenesest peale paari kõnet Ainile ja kaitsme vahetust. Ja peale seda puhas rõõm ja nauding. Kogu viperustest tekkinud viha mis mõnedel hetkedel mind valdas, kadus kilomeetritega täiesti.
|