Cadillac Club Estonia

Mõningad asjad võivad haiguseks saada, vähemalt mingid kliinilised tunnused mul juba on. Igatahes hetkel jällegi JuuEssAndEis omadega.
Seekord sai stardipauk antud Newarki lennujaamast ning roolimiseks anti GMC Terrain ehk minimaastur mis väljast suurem kui seest. Üldiselt pole viga aga pisut uimane on ja kütust ampsab esmapilgul kuhugi suburbani kanti aga ehk eksin. Tore featuur on see, et polegi enne nnäppinud asja millel mingit sorti digiraadio, on ta siis maapealne või kaugelt taevast allasadav aga igatahes paiskab see vigur autosse 240 lisadega raadiojaama. Igatahes poiss on deejotiks kõrval, kel näpud kogu aeg sügelevad.
Ah jaa, esimese laksuga sai siis Newarkist liigutud Scratoni, PA ning täna juba Canada külje alla kohas nimega Buffalo. Eks homme tahab vetevulin üle vaatamist.
Ilm on tore, lund veel leidub aga kell 9PM t-särgiga õues kohvitopsi saatel sigaretti imeda on igati mõnus äraolemine siinses kliimas.

PS: Blondiin blondis (valges) autos on ilmne ohumärk. Üks sihuke püüdis mind täna lihtsalt teepealt välja suruda, ju see GMC auto oli siis nii tähelepandamatu tegelane.

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

KFC sulle kõhtu
Muljeta ja pildista siis ikka ka vahepeal.

_________________
„siin on tegemist jällegi ühe toreda riigireetmisega“ (Bretschneider).

Eks ma püüan miskit pildile saada küll aga KFC asemel on praegu kõhus jogurt ja DIY US style vahvel, mida paljudes toredates motellides on võimalik hommikusöögiks teha.

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

Nu nii, kahjuke pilta hetkel netis põle, aga peaks saama eks sisi lisan juttu juurde kah aga hetkel sellises kohas peaaegu nagu Louisville, KY. Vahepeal siis Niagara nähtud, oli tore küll. Nõme oli see, et Canada oli nii lähedal aga kättesaamatu (seda seoses US viisa puudumisega, mis tähenda maa piir on OUT). Aga muidu ilm läheb ilusamaks ning ka kütte hinnad lõunasse liikumisel on sulas. Põhjas on galloni eest küsitav umbes 3,7 USD praeegu juba nii 3,4-3,6 USD galloni kohta, mis on jätkuvalt meie hindadega võrreldes vägagi apetiitne hind (kui Devili sõnapruuki kasutada:D ).
Peale Niagara sai Clevelandis Hall of Fame Rocknrolli külastatud, mis igati asjalik asutus kus tunde veeta. Kahjuks pole seal lubatud pildimaterjali salvestada. Siis sai mööda Route 62 lõunasse mindud ning amishite kogukonna maadel viibitud. Päris koom kui ikka mingi kaarik mööda teed vuhiseb. Kuigi nad vist on omaaegsette masinapurustajate järeltulijad kuna nad tehnilise progressiga kaasa ei lähe siis elektrit oma businessides kasutavad küll. Samuti poes eskalaatori peal chillivad kah ning Indianas olevad pseudo amishid süidavad vabalt autoga.
A kindel märk amishite lähedusest on see, et teed on väetatud. .
Eile sai Indy speedwayl käidudning brickyardi stardi finishi kohas ka oma näpuga vanu telliseid puudutatud.
Aga nüüd on Edasi kentucky poisid , valu punanahkadele. Kullakangid on loetud miilide kaugusel ning vaja see putka enne lähenevat äikesetormi ära näha.

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

Võta jah Fort Knoxist midagi kaasa - nii mälestuseks ja suveniiridekski

_________________
„siin on tegemist jällegi ühe toreda riigireetmisega“ (Bretschneider).

Nuu nii, kui SAS rattad Newarki aerodroomi puudutasid olid enne teda suutnud paljud lennukid sama teha ning tõotatud maale soovijaid jagus sadade kui mitte tuhandete kaupa. Custom controllil olid käed jalda ja muud organid tööd täis aga sellegi poolest sai üle tunni järjekorras loksuda, mis lõpuks päädis õndsa tundega jälle kohal olla.
Esimeseks tegevuseks sai siis auto Enterprise nimelisest laenutusbüroost kätte saada. Selleks tuli pisut aega õndsa näoga järjekorras seista.
Lõpuks see tehtud sai teele asutud selliseseltskonnaga, nind suund I-78 peale võetud ning sealt siis i-80 peale kolitud. Varsti sai New Jersey´st Pennsylvania kus siis I-380-t pidi Dunnville veeretud sai ning lõpuks ka öömajale jäädud.
Järgmisel (s.t. 17.03) päeval läks teekond edasi põhja kuniks tuli vastu New York´i nimeline osariik. Ning varsti saigi nina läände keeratud maanteele nimega I-90, seda siis Syracuse nimelises linnas. Seda mööda sai dollari põhiselt sõidetud kuni vajaliku kohani ehk siis Niagara Fallsi kus sai ka mõned pildid tehtud (1, 2, 3). Muideks see viimasel pildil olev ehitis on juba Canada pärusmaa. Lisaks looduskaunitele fotodele jäid pildi peale ka kohaliku fauna esindajad (1, 2, 3. Peale loodusvaadete imetlemist (peab mainima, et ilm oli kaunis kena nii oma 14 kraadi mete skaalal) sai kehakinnituseks valitud seal samas asuv Hard Rock Cafe. Ah jaa, tuleb mainida, et olukord oli igati soodne, kuna sattusime nn hooaja esimesel päeval seda looduse imet kaema ning sel puhul raha vetevulina vaatamise eest ei küsitud.
Peale seda sai siis teekond lõunasse alata. Peab mainima, et teatava üllatusena ei ole USAs ainult California see kus veini tehakse vaid juba New Yorki osariigis on ohtrasti viinamarja välju näha ning ennetavalt võib mainid, et see ei muutu liikudes lõuna poole.
Peagi sai tagasi Pennsylvaniasse jõutud ning õhtuks suht koht Clevelandi, Ohio jõutud.
Selles toredas linnakeses sai külastatud Rock´n´Roll Hall of Fame mis oli täitse kena väljapanekuga kogu Rocki ajaloost. Kahjuks hoone sisemuses eriti pilti teha ei tohtinud, kuid Janis Joplini Porche sai pildile jäädvustatud küll. Igatahes tasub seda külastada kui peaks sinna kanti sattuma. Igasuguse nännile oli päris tore teada saada, et näituseks kasutati kunagi raadiotel patareisid, mis tulistasid 67,5 volti välja. Samuti oli seal tore saal kus sai jalga puhata ja mussi kuulata, mis oli ära ütlemata mõnusa soundiga.
Kui see üritus möödas sai edasi lõuna poole liigeldud Route 62 peal, mis viis läbi veidra piirkonna kus aegajalt oli näha selliseid hoiatusi sellisteselliste tegelaste eest. Ning siis jälle selliseid hoiatusi selliste tegelaste eest.Ühesünaga olime sattunud kanti, kus suur seltskond amisheid omale elupaiga leidnud. Seni teadmata põhjusel ei taha nad teaduslik-tehnilise revolutsiooniga kaasas käija. Aga ega nad vist siiski elektrit tarbi vähemalt kui selle abil saab pisut dollarit teenida, näiteks poe pidamine. Või siis kaubanduskeskuses korruste vahel eskalaatorit pruukides.

to be continued ..

On the next episode: kuidas Indianapolise Speedwayil sai käidud ning Jack Daniel´i asutatud puskarivabrikut külastatud.

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

Korralik fotoreportaaz toimub Facebookis.

_________________
Vana number kasutusel jälle. 556 991 51

Võiks siin kaa mõned pildid olla, kõik ei saa FB´s ligi nendele

+1

vaataks ka pilta, a lõustakaustiku kundeks pole nõus akkama

_________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!

Ok Rahva tungival nõudmisel on pildid leitavad ka SIIN, rohkem kui molumaailmas :D.

Etteruttavalt tuleb öelda, et täna sai autot vahetada, kuna mingid spezialistid käisid Fort Myersis GMC kallal ja lõhkusid ukseluku ning oli ka tagaukse aknaliist muljuda saanud. Sisenemist ei olnud.
Kas toimus see öösel motelli juures või päris õhtul pimeduse varjus walmarti juures ei tia. A nüüd on sõiduvahendiks Jeep mingisugune (Enterprise otsustas et auto vajab vahetust), mis samuti on väljast suurem kui seest.

Ok paneks siis viimaste päevade jutu püsti (enam niipalju linke ei viitsi toppida kuna pildilink sai antud).
Nii, lõpuks kui Ohio seljataga ning Indiananimeline riik vastu tuli polnudki muud kui Indianapolisse sirgelt et siis see va kuulus Brickyard üle vaadata. Vahelduseks sai ka Springfieldi põigatud aga nagu ka Illinoiˇsi ja Missouri omades ka siin kollaseid tegelasi kel nimeks Simpsonig vastu ei jalutanud. 3 Springfieldi veel jäänud kui Google ei valeta, eks näis kus nad siis on.

Nagu ka Niagara juures sai ka Indy Speedwayle hooaja avamisele jõutud, kus lubati igast atraktsioone 15 tugrikud per nägu. Vähemalt miski päss nii rääkis. Ok Ostsin 3 lunapääset mingilt tädikeselt, kes aga üle 30 tugriku ei tahtnud võtta, ok eks ole tema mure. Jalutasime siis näitusesaaliku siis kõik võidu autod olemas (paar oli küll puudu).
Pildile sai haaratud siis meilegi lähemalt teada Montoya ja Villenöövi sõidukid. Üldiselt oli päris edev kraam seal. Nii vanemad ja uuemad autod aga kirvetööna olid üle prahi 70ndate omad. Vanemad elukad muidugi sealt algusaegadest, olid küll sihukesed tõllad et vähe pole. Kui saalile tiir peale tehtud, seal oli ka muud asjaga seonduvat nänni sai ka kohalik nännipood (nagu korralikes kohtades tavaks) üle vaadatud. Pisut hiljem selgus, miks tädike 30 taala küsis. Selgus, et näitusesaali olime lisaks võtnud ja see 30 taala oli bussireisi eest trekil aga noh keegi ju piletit ei küsinud. Eks see nende viga lihtsalt kui teist korda püüdsin nõituse poolele siseneda hakaks üks pruunlane mult igast asju tahtma :D. Ei andnud.

Edasi sai siis see 2 miili plussiga ring ära sõidetud ekstra peatusega ainsal kivisel kohal ning natuke Hélio Castronevest tehtud, muidugi mitte nii kõrgele ei roninud nagu tema seda tegi.

Nu, sealt edasi väike liina tiir ning edasi suund Kentucky ja kulla poole koos kõige sellega mis vahe peale jäi. Peamiselt hunnik kilomeetreid I-65l.Fort Knox oli muiduski igati turvatud. Aiad ja puha aga ise oli see 4000+ tonni kulda täitsa lagedal künkal. Kiirteelt vaadates nigu peopeal. Aga kui Fort knoxi väravasse sõitsin ja sealt pilti teha tahtsin siis mingi prouhen kukkus karjuma et ei tohi. Nu igatahes lahtiste uste päeva seal polnud ning territooriumile sõdurite seltsi minekuks taheti igast lubatähti. Seega jäi ära.
Edasi sai siis lõuna poole nina keeratud aga krt, just vajalik pealesõit oli kinni nig sattusin hoopis tagasiteele ning sealt sai näha kuidas miilitsad kogu lõuna suuna kinni pannud ning korraliku mitmemiilise tropi tekitanud. Sai siis mingeid suvalisi teid pidi sõidetud nii et vahel tekkis tunen kus krt üldes olema aga noh polnud hullu. Lõpuks ikke õigel teel (ca 2 tundi hiljem) tagasi ning [urlhttps://lh4.googleusercontent.com/_sR5YwCShfBY/TYwFEHZ3SJI/AAAAAAAAAqY/1fwPerX8aTM/s640/DSC_0173.JPG]Tennessee[/url] polnudki enam teab mis kaugel, mis teada tuntud kantri ja viskiriik.
Nashvilles sai niisama kolatud ning üks tore koht leitud, kahjuks rikub pildi seal näha olev mittekohane liikur.
Kui Nashvilles tiirud tehtud sai edasi lõunasse liigeldud ja mõningaid atraktsioone otsitud, milledest üsna toredaks kujunes lugupeetud kodanik Jack Danieli impeeriumi külastamine. Tore oli see, et tuur oli tasuta aga viskit kui sellist sai proovitud väga algstaadiumis ehk siis sellisel kujul :D. Aga muidu oli igati tore ringkäik ja teadmine, et neljas barrel housis on ootel 1M gallonit märjukest on muiduski päris muljetavaldav. Ja niisama infuks, et kogu maailmas joodav Jack Daniels´s on sealt samusest kohast pärit juhul muidugi kui mingit vuhvlit keegi ei paku. Ise hankisin ühe anuma One Barrel editioni, mida vist eestis üldse ei pakuta, vist. Aga see one barrel on lahe. Kui ostad 240 pudelit seda, ehk siis ühe barreli saad kena nimeplaadi nende seinale. :D
Igatahes tasub seda asutust külastada. Muidugi on neid viskivabrikuid seal riigis veel ja need kõik ootavad külastajaid.
Peale seda üritust sai suvalistes kohtades tiireldud s.t. mingid suvalised teed, mis viisid kuhugi ning lõpuks maandutud Chattanoogas kus siis Tennessee Georgia piiril sai sellise loodusnähtusega nagu Ruby falls ja Rock citiga tegeletud. Äge paik iseenesest jällegi.
Praeguse seisuga on nii, et Tennesseele võiks vabalt nädala paar vabalt pühendada.
See millest ilma jäin; Corvette muuseum, sõitsin kiirteel lihtsalt mööda.
Lane Auto museum, igast põnevaid autosid seal aga rsk oli kinni teisipäev kolmapäev ehk kui sai seal kandis oldud. Muscle car muuseum see jäi lihtsalt liiga itta ehk kuhugi Knoxvile kanti. Pluss veel igast muid asju kilode kaupa.

A praegu aitab küll. Tänane päev oli parajalt tropp kah.

EDIT: kuna Jack Daniels ei tah vist otse linkimist siis seal olev pilt on siin

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

Paneks viimaste päevade tegevuse kah üles aga hetkel pildivabalt.Pole aega saanud sebida.

Peale Tennesseed tuli siis georgia õigemini saabu see juba Rock Cityga aga sai siis pisut kõrvaldeid sebitud kuni öömajani ning järgmine päev oli suht tuim sõit läbi Georgia ja Florida kuni Ft Myers. Väike söögipeatus oli Tampas koos kohustusliku Mehhiko lahe ääres viibimisega. Päistab, et seal kandis delfiine õlis ei pakuta kuna igast tegelasi oli ritvadega kala noolimas.
Ft. Myersis sai öömajale jäädud aga enne seda ka üks tiir kohalikku supasentrisse tehtud.
Hommikul kui bensukasse sai mindud avastasin kurva tõsiasja, et keegi oli autokallal käinud.
Ukselukk oli rikutud, ju oli miski asi sinna sisse löödud ja roovitud keerata, samuti oli kangutatud tagumise ukse aknajuures olevat liistu kus olid mõningad jäljed. Sai suheldud autorendiga ja need saatsid Napelsi osakonda, et auto ära vahetada. GMC asemel on nüüd Jeep Commander, mis on paras naelakast ja oluliselt janusem kui gmc aga see eest oluliselt reipama minekuga. Tundub, et kapotiall on V8 nüüd endise misiganes 6 asemel. Kui arvutised ei peata siis GMC Terraini kütusejanu piirdus keskmiselt 10, xxx liitriga 100le. Eks pärast näeb palju see Jeep siis janutas.
Ok auto vahetatud, sai edasi mööda 41 teed sõidetud kuni Miamini koos vahepealsete peatustega, et mõnda alligaatorit näha. Sai näha küll. Korra sai ka peatus kohalike põlisrahvaste juures väikese eine näol tehtud, aga ega see söök seal suurem asi polnud. Maitsetu sodi oli, mida nad oma igapäeva palukesena pakkusid.
Kui Miami vastu tuli oli lootus sinna ööseks jööda aga päris mitmes motellis kuhu sisse sai keeratud oli kohtade arv 0 ja nii see aeg vaikselt kulus. Eriti loll mõte oli õhtusel ajal veel A1A peale ronida (mis siis mööda ranna äärt peaaegu läheb) kuna kõik chillimise himus rahvas oli otsustanud seda sama teha. Totaalne ummik, millele lisandus veel üüratu kampt jalgrattureid kes panustasid veel omat poolt ummiku suurenemisse (ju need mingid protestiad olid) ning neile veel lisaks oli mingi muusika üritus seal, mis veel lisas ummikumahtu. Seeega oli tore kui sealt lõpuks minema sai ning kuhugi Miami äärelinna manndutud miskis suht väsinud motellis. Aga noh seal oli isegi paar vaba tuba.
Hommikul sai kohalikku randa põigatud lambist, kahjuks polnud ette valmistatud ning seega jäid veeprotseduurid võtmata aga ilege tahtmine oli.
Edasi tuli Kennedy keskus, mis igati noobel üritus terveks päevaks. Kõik nende raketid elusuuruses vaatamiseks väljas ning ka atraktsioon, mis peaks andma ülevaate mis tunen on purgis olla kui shuttle üles läheb. Päris hea elamus oli. Veel parem oli teada saada mihukesed konservikarbid on need igast vigurid mis kosmoses käivad ja inimesi veavad. Ega seal suurt rohkem ruumi pole kui hädapärast vaja.
Peale Kennedyt sai suund ORlandosse võetud kus poole ööni siis shoppatud sai pereliikmete nõudmisel.
Järgmine päev oli sirgelt randa. Daytona Beach oma ilus. 5 tugriku eest sai autoga randa ja see oli päris edev. Paartundi lainetes ja liival ning suht lähedane olek päikesepõletuseks sai olema. Temp oli 94 kraadi siinsetes ühikutes.
Kui siis minema sai ja nii 200 miili üles ja otsapidi Georgias jälle oli seis nutune. 94 kraadist oli järel 45, mis oli igati karm kukkumine.
Esmaspäevane päev läbi Georgia, South-Caroline ja Nort-Carolina oli vihmane ja külm ning ilma eriliste atraktsioonideta. Päev lõppes Emporias, Virginia kus hetkel hommikul oli vist meie mõistes miinused kui päike selges taevas ja tuuletu olek lisavad optimismi et mõne tunni pärast Washington, DCs olles ehk saab valge maja ilma vimata üle vaadatud.

Eks väike tripp hakkab lõppema kuna homme peaks NYC vastu tulema.

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

Sai pisut pilta üles riputatud. Lingi leiab varasemast postitusest.

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

Loodetavasti plaan ka Smithsoniani "esitlusboxidele" ring peale teha, lisaks võimumängude ländmaarkidele ja siis ikke pilta juurde ja veel... Endal jäi lolli peaga käimata, senimaani pole tuju hea.

_________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!

Jäi minulgi see tegemata, samas jättis DC ülatavalt kena mulje endast. Aga eks varste topin viimased pildid üles ja vähe selgitavat teksti kah.
See postitus tuleb juba kohalikult pinnalt ning ajavahe teeb hetkel oma tööd. Üks asi hetkel kindel krdi kummaline tune jälle et peab selle kohaliku murrakuga harjuma ning et tänavapilt nii landskeipi kui elusolendite näol nii ühetooniliselt valge on :D

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!

NU paneks viimase ülevaate olnust.
Nagu lootust oligi oli DC kena ilmakesega. Palavusega just kiidelda ei saanud kuid vähemalt päike paistis ning midagi pähe ei tilkunud. DC läheduses sai ühele raadiolainele häälestatud end kus igati pädev inf kohaliku trafficu kohta jooksis, ning kus kohast sai teada ka, et miilitsatel käed jalad tööd täis lisks paarile avariile, mis liiklust droppisid said ametimehed ka tundmatu auto kallal pead vaevata mis oli kuskil Kapitooliumi lähedal kahtlust äratanud. Igatahes miilitsaid liikus päris palju ringi samuti igat sorti turiste ja sai ka end nende sõbralikesse ridadesse sulandada, et siis Kapitoolium ja Barac'i onn üle vaadata. Enne seda sai muidugi kohalikus liikluses sobivat parkimiskohta otsitud kuni üks sobiv koht ka lõpuks leitud. Tänava ääred olid muiduski autosid täis ning palju parkimise kohti oli ka igatsorti ärikate valduses, kes siis turistidele seal putkadest igast nänni pähe määrisid või vähemalt püüdsid seda teha.
Peale paaritunnist ringkäiku sai siis end väheke äärelinna poole veeretatud ning lõpuks ka sujuvalt DC aladelt välja nihverdatud. Igatahes piiriületus oli mingi suvalise tänava ristumiskohas kui silti uskuda. Aga niipalju kui seda DC-d sai nähtud jättis ta oma äärelinnadega igati noobli koha mulje. Kui end jälle lõpuks I-95 pealt leidsin sai lihtsalt suvaline maa põhjapoole liigutud, et siis järgmine päev NYCi kolida. Peatumise kohaks sai mingi suvaline koht kuskil Delawres.
Järgmisel ehk viimasel sõidupäeval (30.03) võtsin pisut aja maha ning siiberdasin kohalikul teel nr 1, et elu väheke lõbusam oleks ning see sõit koosnes valdavalt mingite suvaliste kaubanduskeskuste külastamisest.
Õhtupoolikul kui Newark (auto läks sinna kus kohast võetud sai) enam kaugel polnud võtsin suuna tagasi interstate'le et viimased miilid seda mööda veereda (googli abiga sai seda mööda tee leitud lennujaamani). Et elu lõbusam oleks tuli teha ka seda, et milleks usaldada silte kui võib oma peaga asju kokku panna. Nimelt kui tuttavad kohad saabuma hakkasid oli silt, mis ütles mida mööda on soovitav minna kui tahad rendiautot tagastada. Et mälu oli kahe nädalaga tuhmunud leidsin, et natuke liiga vara see silt. No selgus et polnud midagi ning see tee, mille ma valisin viib kas edasi või terminalide juurdee. Sai sii üks uhke tiir terminalide juures tehtud ning uue võimaluse korral valis n jällegi vale rahaja ning leidsin end juba teiselt ringilt. Kolmandal korral aga sattusin krt teab kuhu kohta, ning tuli siis asjale loominguliselt läheneda ning lõpuks õige värav üles leida. Muidugi jätsin tähelepanuta aga pisiasja ning see tähendas, et auto tagastasin Nationali selle asemel, et see korrus kõrgemle Enterprise viia. Aga kohalikud olid lahked ning ei hoolinud sellest suurt ning lubasid auto sinna maha jätta, ka Enterprise omad ei protestinud selle kohta miskit. Ju polnud ma ainuke loll kes sedasi korraldas.
Kui auto probleemideta siis tagastatud sai suund kohaliku Air Traini peale võetud ning sellega rautejaama kärutatud kus kohast siis paarikümneminutiline sõit viis otse NYCI keskmesse ehk siis 7.dale avenüüle otse Madison Square Gardeni kõrvale. Nagu selgus oli hotell kohe üle tänava. Sai valitu selline hotell nagu Afinia Manhattan mis Tavelocity kommentaaride põhjal igati positiivne asi pidi olima ja seda ta ka oli. Netiühenduse eest taheti küll hirmsat raha saada 15 usd 24 h eest aga seda lõbu ma neile ei pakkunud kuna niig oli hind kirves. Üks odavam hoell oli ka kohe seal kõrval aga kommentaarid olid enamuses negatiivset laadi ja seetõttu jäi too valik ära.

TO be continued

_________________
Cadillac Coupe Deville 79 dMarchand Edition
Do ya f*ckin' believe any of that sh!t?!?!